PriiEnergia

Energia- ja ressursijuhtimissüsteemid

 

Kasum tekib ostes ning kulusid mõistlikult juhtides, protsessi saab juhtida nii kõhutunde kui ka empiirilisele andmestule tuginedes.

 

 

Energia- ja ressursijuhtimissüsteem (ERJS) on vahend pideva parendamise põhimõtete rakendamiseks ettevõtete tasandil optimaalsete kuludega tootmis- või teenusprotsessi saavutamiseks. See toimib olemasolevate juhtimissüsteemide lisamoodulina.  Energia- ja ressursikasutus on ettevõtte tegevuse efektiivsuse üks peamine ja majanduslikult kaalukaim mõõdik, mille olulisus kasvavate energiahindade tõttu pidevalt kasvab. ERJS-i sisseseadmine toetab energia- ja ressursitulemuslikkuse parendamise kultuuri ettevõttes, järjepidevalt parendab tulemuslikkust, sh protsessi tõhusust, energia- ja ressursikasutust ning tarbimist.Põhiprotsess loob organisatsioonile 90% kuludest ning 100% tuludest. ERJS juurutamine lähtub organisatsiooni põhiprotsessi vajadustest/arendamise eesmärkidest, põhineb PDCA-tsüklil (planeeri-teosta-kontrolli-tegutse) põhimõttel:

 

Planeeri: mõtestame lahti organisatsiooni konteksti, põhiprotsessi olulised energia- ja ressursside tarbijad. Viime neist lähtuvalt läbi protsessi ülevaatuse, selgitame välja energia- ja ressursside olulised kasutused (EROKid), määratleme baastasemed (ERBd) ning tulemuslikkuse indikaatorid (ERTId), edasise tegevuskava. Koostame energia- ja ressursikasutuse analüüsi;

 

 Teosta: juurutame ERJSi, aitame soovi korral tegevuskava ellu viia;

 

Kontrolli: juurutame, paigaldame (soovi korral) seiresüsteemi. See on lisaks energia ja ressursside monitoorimisele hea vahend tootmisettevõtetes ennustava hoolduse süsteemi sisseseadmiseks.

 

Tegutse: oleme juhtkonnale hiljem toeks mittevastavuste käsitlemisel ning ERJSi järjepideval parendamisel.

 

Töö läbiviimisel pöörame tähelepanu ka põhiprotsessi sisulisele efektiivsusele, vastavust LEAN-põhimõtetele, samuti protsessi inim- ehk mõjususe faktorile – personali protsessi kaasatusele. St, võib ju olla, et juhtimisdokumendis on vastavad juhendid kirjas, kuid kui inimesed neid ei täida, siis organisatsiooni sisemine (energia- ja ressursikasutuse) kultuur ei parane ning siis jäävad ka kulud ja kasum samaks.