PriiEnergia

Maaviljelus

PROBLEEM
Maailma kasvav rahvastik vajab rohkem toitu, see loob surve keskkonnale kuna põllumaade saagikuse suurendamiseks on vaja rohkem väetada.

Intensiiv-põllumajanduse surve keskkonnale tingib vajaduse mahe-põllumajanduse järele, kuid see langetab põllumaa saagikust.

Tänasel päeval puudub teadmine, kuidas luua vajalik vaheaste intensiiv- ja mahepõllunduse vahel. Kuidas hakata vähendama koormust loodusele ning samas hoida rahvas toidetuna. 

LAHENDUS
Eesti teadlase Martin Volli poolt väljatöötatud meetod kultuurtaimede saagi kvaliteedi ja kasvutingimuste parandamiseks läbi optimeeritud väetamise ning tehnilised abivahendid protsessi kontrollimiseks / juhtimiseks.

Taimed vajavad erinevates kasvufaasides erinevaid toitaineid. Tänase väetamise meetodiga viiakse aastane väetisekogus põllule rasketehnikaga 1-2 korraga. Samas, see osa väetistest mida taimed antud kasvuperioodil ei vaja või mida taimed kasvumaterjaliks ei tarvita, ladestub jääkainetena taimedesse või uhutakse vihmavee mõjul pinnase pealiskihist põhjavette.
Jääkained / väetised jõuavad inimeste organismi.
Lisaprobleemiks on kasutatav rasketehnika, mis tihendab pinnast ning vähendab (kordades) tema viljakust.

Uue lahenduse kohaselt viiakse väetis põllule droonidega väiksemate koguste haaval kogu sesooni vältel. Põllulapile paigaldatud mõõteseadme abil monitooritakse madalamasse pinnasekihti jõudvat väetise hulka, st kogust mida antud kontsistentsi / tihedusega pinnasel kasvav konkreetne põllukultuur pole suutnud omandada.
Sellega saavutatakse täpsem teadmine millisel kasvuetapil milliseid toitained antud põllukultuur vajab, samuti oskus täpsemalt väetisi doseerida.
Tulemus on, et põllumaa saagikus uue meetodiga pigem suureneb, väetisi kulub kuni 80% vähem, taimede mahedus suureneb. Ka põllutöö kui selline muutub põllumehele tunduvalt kergemaks.

 

Esitlus: Samm mahedamasse tulevikku.pdf